Kultuurivaldkond

Kultuurivaldkond on edukalt ja dünaamiliselt arenev valdkond Vene-Eesti suhetes. Meie riikide rahvaste koostöö toimus sajandeid kestva kooselu ajal, meie kultuurid moodustusid ajaloo mõju all tihedas omavahelises koostöös.
Viimastel aastakümnetel kannatasid mõlemad riigid rea majanduslike ja poliitiliste kõigutuste tõttu, kuid eri vormides kultuuriline koostöö ei peatunud kunagi.
20. sajandi teisel poolel, kui mõlemad riigid olid ühe riigi piires, hoidis Eesti kultuuritegelaste looming tolleaegse suurriigi ruumis oma erinišši, olles erinevate traditsioonide kordamatu kooslus. Vene keel täitis maailma ja Eesti pärandit siduva lüli rolli. Viimaste aastakümnete tiheda suhtluse käigus rikastasid meie kultuurid vastastikku teineteist meie riikide rahvaste heaks.
Vaatamata kõikidele raskustele ja kitsaskohtadele poliitikavalkonnas, ei peatunud Vene–Eesti heanaaberlikud suhted kultuurivaldkonnas kunagi. Kinnistades seda traditsiooni kirjutasid Venemaa ja Eesti kultuuriministrid 2008. aasta veebruaris alla uuendatud “Koostöö kokkuleppele”, 2009. aasta jaanuaris aga seda kokkulepet täitvale “Kultuurivaldkonna koostöö kavale 2009–2011. aastatel”, mida praegu edukalt rakendatakse globaalsele majanduskriisile vaatamata.
Kava eduka rakendamise näiteks on meie riikides mitmete koostööprojektide, külalisetenduste ja ürituste läbiviimine: laulupidu “Slavjanskij venok” (“Slaavi Pärg”), rahvusvaheline slaavi muusika festival “CREDO”, “Vene keele festival”, iga-aastane teatrifestival “Kuldne Mask” (mille raames Eesti kollektiivid esinevad Venemaal, aga Vene kollektiivid Eestis), Pimedate Ööde Filmifestival programmiga “Unustatud kino”, mille raames näidati nõukogude filmikunsti klassikat. Eesti Vene Teater osales Peterburis rahvusvahelisel teatrifestivalil “Kohtumised Venemaal”, samas linnas toimunud näitusel “Mere tase” olid esindatud viie Eesti kunstniku tööd. Kaht Eesti filmi näidati VII filmifestivalil “Moskva esietendus”. Edukalt esines Moskvas festivalil “Stanislavski hooaeg” Tallinna Von Krahli teater, kes esitas Tšehhovi “Kajaka” oma visiooni.
Tallinnas toimusid B. Eifmani balleti ja Galina Višnevskaja nimelise Laste Ooperiteatri külalisetendused. “Onu Vanja” oma versiooniga külastas Tallinna A. Kontšalovski. Edukalt toimusid Tallinnas Peterburi Noore Vaataja Teatri etendused, M. Magomajevi mälestuseks korraldatud kontsert (kus esinesid Vene baritonid), mitme Vene kunstniku näitused Vene Kultuurikeskuses. Oma kontsertidega külastasid Eestit Vene tuntud estraadiesinejad M. Galkin, A. Pugatšova, Lolita jt.
Sõprussuhted linnade vahel aitavad samuti kaasa kultuuridevahelise koostöö süvendamisele. Viimase kahe aasta jooksul toimusid “Eesti päevad Peterburis” (juuli 2009. a), “Tallinna päevad Moskvas” (detsember 2008. a), “Peterburi päevad Eestis” (2008. a), “Tomski oblasti päevad Eestis” Jõhvi linnas, “Eesti päevad Tomskis” jne.
Kultuuride vahetus toimub mitte üksi valitsuste tasemel allkirjastatud kava raames. Selle oluline osa toimub projektide, ürituste ja vahetuste kaudu riikide regioonide ja linnade koostöös (Vene poolelt osalevad selles protsessis aktiivselt Peterburi, Tomsk, Moskva, Pihkva jt), aga ka tänu eraalgatustele.  Kõik eelmainitu räägib meie riikide elanikkonna objektiivsest vajadusest jätkata ja arendada koostööd kultuurivaldkonnas.