Üldandmed Venemaa kohta

Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km.

Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tšuktši merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga.

Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigatš, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis – Kuriilid, mis venivad Kamtšatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin.

Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned.

Ida-Euroopa lauskmaa

Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast.

Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m, lõunas – Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites.

Uurali mäed

Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel.

Lääne-Siberi lauskmaa

Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne-Siberi lauskmaa Altai mägedega.

Kesk-Siberi kiltmaa

Asetseb Leena ja Jenissei jõgede vahel. Kiltmaa keskmine kõrgus -  500 kuni  700 m merepinnast. Lõunas piirneb Kesk-Siberi kiltmaa Lääne- ja Ida-Sajaanide mäeahelikud.

Ida-Siberi mägismaa

Leena jõest ida poole asetseb mitumei mäeahelikke ja kõrglavasid. Verhojanski, Tšerski ja Kolõma mäestike keskmine kõrgus on 2300 kuni 3200 m merepinnast. Mida rohkem ida poole, seda kõrgemad ja järsumad on mäed. Kamtšatka poolsaarel paikneb 120 vulkaani, millest 23 on tegevvulkaanid. Kõige kõrgem vulkaan on Kljutševskaja Sopka (4750 m). Vulkaanide ahelik jätkub ka Kuriilide saartel, kus asetseb veel ligi 100 vulkaani, millest 30 on aktiivsed.

Lõuna mäestikud   

Venemaa Euroopa osa lõunapoolsel piiril kõrguvad geoloogiliselt noored Kaukasuse mäed,  mis kulgevad Mustast merest kuni Kaspia mereni. Suur-Kaukasuse mäeahelik paikneb osaliselt Venemaa territooriumil.

Riigi kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Elbrus (5642 m), mis on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim tipp. Venemaa Aasia osa lõunapoolsel alal paiknevad (suunaga läänest itta) Altai mäestik, Sajaanid, Jablonovõi ja Stanovoi ahelikud.

Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik – Ob-Irtõš – on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) – võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena – 4269 km, sellele järgneb Irtõš ja Ob, neljas pikkuselt on Volga – 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi – Angara – võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek.

Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest.

Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved – jää-ajal tekkinud mageveejärved.

Venemaa rahvastik (vastavalt 2002.a. rahvaloendusele). Venemaal elab ligi 145,2 miljonit inimest, kellest 106,4 miljonit (ehk 73%) on linnaelanikud ja 38,8 milj. inimest (ehk 27%) elab maal.
Keskmine asustatuse tihedus on ligi 9 inimest km2 kohta, kuid piirkonniti on see erinev. Näiteks, Venemaa Euroopa osas on see näit 25 inimest km2 kohta, mõningates piirkondades aga vähem kui 1 inimene km2 kohta. Vene Föderatsiooni kodanike arv on 142,5 miljonit inimest (ehk 98% elanikkonnast), 1,0 milj. inimest omab mõne teise riigi kodakondsust ja 0,4 milj. inimest on kodakondsuseta isikud. Venemaa kodanike üldarvust ligi 40 tuhat inimest omab kahe riigi kodakondsust. Keskmine eluiga on: meestel – 63 aastat, naistel – 74 aastat. Sündivuse tase (1000 inimese kohta) on 17,5. Surevuse tase (1000 inimese kohta) – 11.

Etinilised grupid: Venemaal elab üle 160 rahvuse esindajad, kellest suurima grupi moodustavad venelased – 82%, tatarlased – 3,8%, ukrainlased – 3%, tshuvashid – 1,2%, tshetsheenid, bashkiirid, armeenlased. Laialdaselt on esindadtud soome-ugri rahvad: marid, karjalased, mordvad, handid, mansid, udmurdid, tshuvashid jt.

Usundid: Kõige laialdasemalt on esindatud õigeusklikud. Samas kuulutatakse ka ristiusu teisi harusid ning islamit, budismi (peamiselt Tuvas, Burjaatias ja Kalmõkkias) ja judaismi.

Venemaa haldusjaotus: 21 vabariiki, 6 kraid, 49 oblastit, 1 autonoomne oblast, 10 autonoomset ringkonda ja 2 föderaallinna (1.detsembrist 2005.a. – 7 kraid, 48 oblastit, 9 autonoomset ringkonda).

Pealinn — Moskva (10,4 milj. inimest). Suurimad linnad: Sankt-Peterburg (4,7 milj. inimest), Novosibirsk (1,43 milj. inimest), Nizhni Novgorod (1,36 milj. inimest), Jekaterinburg (1,27 milj. inimest), Samaara (1,17 milj. inimest) ja teised linnad rahvaarvuga üle 1 miljoni inimese – Omsk, Tsheljabinsk, Kaasan, Perm, Uffaa, Rostov Donil, Volgograd.

Riigikord — föderatiivne vabariik.

Riigipea — president Dmitry Medvedev  

Valitsuse juht — peaminister Vladimir Putin

Arvatakse, et slaavi hõimud migreerisid kaasaegse Venemaa territooriumile läänest V sajandil m.a. Esimene slaavlaste riik sellel territooriumil tekkis IX sajandil ning selle keskus asus Novgorodis.

Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX – XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki – Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema  tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooniti tsaariks. XVI—XVII sajanditel Venemaa laiendas oma piire nind Vene tsaaririigi koosseisu astusid Volgaäärne, Uural, Lääne-Siber.

Läänes ei olnud Venemaa nii edukas: sõja tulemusena Rzecz Pospolita`ga õnnestus Moskval saada juurde vaid väikesed maa-alad. XVII sajandi algul sai Venemaa tsaariks Mihhail Fjodorovitsh, esimesena Romanovite dünastiast, mis valitses riiki kuni 1917.aastani. XVII sajandi lõpus asus Venemaa troonile Peeter I, kelle valitsemine muutis radikaalselt Venemaa saatust. Riik sai väljundi Läänemerele ja laiendas veelgi oma mõjuvõimu regioonis. 1721.aastal Venemaa kuulutati impeeriumiks. Paljude ajalooliste sündmuste seas, mis leidsid aset kuni 1917.aastani, väärivad märkimist Katariina II Suure valitsemine, kuna seda perioodi peetakse Vene Impeeriumi õitseajaks; 1812.aasta Isamaasõda ja Napoleani pagendamine Venemaalt, mis lõppes Prantsuse impeeriumi kukkumisega; 1961.aasta reform, millega kaotati pärisorjus Venemaal; 1905.aasta revolutsioon, mille tagajärjel moodustati Venemaa esimene parlament – Duuma, mis tegutses kuni 1917.aastani.

Suurima õitsengu aastatel (1914) oli Vene Impeeriumi pindala ligi 22000000 km2 ning ta jagunes neljaks põhiregiooniks: Venemaa, kuhu kuulus kogu Ida-Euroopa, Soome Suur vürstiriik ja suurem osa Poolast; Kaukaasia; kogu Põhja-Aasia territoorium ja Siber; Venemaa Kesk-Aasia.

Pärast 1917.aasta revolutsiooni elas Venemaa läbi kodusõja, kollektiviseerimise, 1930-ndate repressioonid, 1941-1945.aastate Suure Isamaasõja.

Pärast NSVL-i lagunemist 1991.aastal sai Venemaast sõltumatu riik. Vene Föderatsiooni uusimast ajaloost peetakse tähtsaimateks 1991.aasta augusti putshi ja 1993.aasta parlamendi ja valitsuse vastast kriis, mis lõppes sama aasta oktoobris presidendi ja parlamendi pooldajate vahelise relvastatud vastasseisuga.

Venemaa kuulub paljudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sealhulgas ÜRO, UNESCO, Euroopa Nõukogu, SRÜ ja paljud teised.

Venemaa kliima

On eripaigus väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega.

Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile. Näiteks, talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. Riigi läänepoolse osa kliimat mõjutab Atlandi ookean, kuid see on üsna nõrk mõju, mis väljendub eeskätt Läänemere ranniku kõrgenenud õhuniiskuses.

Sademete aasta keskmine tase Venemaa Euroopa territooriumil on ligi 800 mm, ent lõunaregioonides on see kaks korda väiksem – 400 mm. Siberis on sademete aasta keskmine norm 500 kuni 800 mm, mägispiirkondades kuni 1000 mm. Mis puutub õhutemperatuuri, siis kõige külmemaks peetakse Siberit, kus Verhojanski linna piirkonnas asub nn. “külmapoolus”, jaanuari keskmine temperatuur on seal ligi – 61 kraadi, aga veebruaris võib vahest langeda kuni -68° С.

Arktika rannikul ei ole nii külm, kuid Põhja-Jäämere mõju tõttu langeb õhutemperatuur kuni -50° С. Kuid samad faktorid, mis soodustavad madalat temperatuuri talvel, soodustavad ka kuuma suve nendes regioonides: juuli keskmine õhutemperatuur Verhojanskis on +13° С, kuid vahest võib tõusta kuni +37° С. Euroopa osas on kliima mõõdukam, Musta mere rannikul aga pehme. Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° С kuni -9° С, keskmine juuli temperatuur on aga 13° С kuni 23° С.

Venemaa taimestik

Paikneb aladel, mis praktiliselt langevad kokku kliimatsoonidega. Põhjaregioonis asub tundra, kus kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud. Praktiliselt paikneb terve regioon igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut.

Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel.

Taiga – väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid – lauib tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Siberi taigas kasvab umbes pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased.

Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel – laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa.

Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna-Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on kõige viljakamad ning neid kasutatakse aktiivselt põllumajanduslikus tegevuses.

Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes.

Selle regiooni põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks nendele aladele saabuvad haned, luiged ja pardid. Taigas elab põder, hirv, izjubr, pruunkaru, ilves, soobel, suurel hulgal linde, kellest eriti paistavad silma kakk ja ööbik. Lehismetsas elab metssiga, hirv, naarits, suurel hulgal linde, madusid ja sisalikke.

Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope. Piirkonna peamised kiskjad on stepituhkrud ja tatari rebased. Linnud: kotkas, jahipistrik ja kurg.

Kaukaasia regioonis esineb sageli: loomadest - mägikits, metskits, Kaukaasia hirv, metssiga, leopard, hüään, shaakal, karu ja lindudest – kalkun, vutt ja põldpüü. Suurel hulgal on reptiile ja amfiibe.

Venemaal on väga palju vaatamisväärsusi. Need on Kaukaasia kuurortid mineraalvetega ja Musta mere äärsed kuurortid suurepäraste randadega, mägised turismibaasid, kus saab tegeleda alpinismi ja mägisuusatamisega, samuti Baikali järv koos unikaalse regiooni loomastikuga; arvukad ajaloolised ja arhitektuurilised mälestised; iidsed linnad, mis kuuluvad Venemaa kuldsesse ringi “Zolotoje Koltso”.

Suurepärane kloostrikompleks Sergijev Posad. Kizhi saar puitarhitektuuri muuseumiga avatud taeva all. Solovetsi klooster Venemaa Euroopa osa Kaug-Põhjas; muistne linn Novgorod arvukate arhitektuurimälestistega; Pihkva oma hästi säilinud XIV sajandi kremlikompleksiga, mida hüütakse Detinets`ks; Petser, kus asub kuulus XIV—XVI sajandite Pihkva-Petseri klooster; Pushkini Mäed, kus asuvad Pushkini ja Kerni mõisamuuseumid ning Svjatogorski klooster, kus paikneb Aleksander Pushkini haud.

Kaasanis – XIV—XV sajandite Kaasani Kreml kuulsa Süümbegi torniga.

Volga jõel on mitu iidset vene linna suurepäraste XIII—XIX sajandite arhitektuurimälestistega. Venemaa peamine kultuurikeskus on Sankt-Peterburg, kus asub Iisaku katedraal; mälestussamas Peeter I; Ermitaazhi lossikompleks, milles paikneb maailma üks rikkamaid muuseume suure maalikunsti-, mööbli- ja skulptuurikollektsiooniga; palju erinevaid muuseume; kuulus Suveaed.

Sankt-Peterburi vahetus läheduses asub Petrodvoretsi kompleks mitme muuseumiga, mis paiknevad barokko ja rokokoo stiilis paleedes, suurepärased Tsarskoje Selo ja Peterhoffi purskkaevud.

Moskvas: Punane Väljak, Vassili Blazhennõi katedraal, mis rajati XVI sajandil Kaasani vallutamise auks; Kreml oma arvukate muuseumide ja pühamutega, sealhulgas Relvapalt, milles hoitakse unikaalset kallisvara kollektsiooni; kuulsad Tsaar-kell ja Tsaar-kahur; mitu maailmakuulsat muuseumi ja galeriid – Ajaloomuuseum, Vene muuseum rikkaliku antiikkunsti kollektsioniga, Andrei Rubljovi muuseum, milles hoitakse ühte rikkalikumat Venemaa XI sajandi ikoonikunsti kollektsiooni; Tretjakovi galerii riigi parima Х—XI kuni XX sajandite vene kunsti koguga, arvukad kaasaegse kunsti galeriid, Polütehniline muuseum.